Kordamisteemad 2007

vastuseid vaata

• 1)
• 2)
• 3)
• 4)
• 5) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Kvoodisüsteem ja pagulasproblemaatikaKvoodisüsteem ja pagulasproblemaatika
• 6) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Multietnilisusega seotud väljakutsedMultietnilisusega seotud väljakutsed

• 7) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#USA interventsioonid läänepoolkeral 20. sajandi I poolelUSA interventsioonid läänepoolkeral 20. sajandi I poolel
• 8) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Rahvasteliidu problemaatikaRahvasteliidu problemaatika
• 9) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#USA 1920ndate välispoliitikaUSA 1920ndate välispoliitika
• 10) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#1920ndate sise- ja majanduspoliitika1920ndate sise- ja majanduspoliitika
• 11) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Ühendriigid Teises maailmasõjasÜhendriigid Teises maailmasõjas
• 12) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#USA roll külma sõja alguse rahvusvahelistes suhetes ja maailmamajandusesUSA roll külma sõja alguse rahvusvahelistes suhetes ja maailmamajanduses
• 13) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#OhjeldamispoliitikaOhjeldamispoliitika
• 14) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Ühendriikide külma sõja militaar- ning kaitsestrateegiadÜhendriikide külma sõja militaar- ning kaitsestrateegiad
• 15) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#USA – Ladina-Ameerika poliitiline ja majanduslik integratsioon 20. sajandi II poolelUSA – Ladina-Ameerika poliitiline ja majanduslik integratsioon 20. sajandi II poolel
• 16) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Konfrontatsioon KuubalKonfrontatsioon Kuubal
• 17) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#USA operatsioonid Kesk-Ameerika riikidesUSA operatsioonid Kesk-Ameerika riikides
• 18) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Ühendriigid Korea sõjasÜhendriigid Korea sõjas
• 19) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Kodanikeõiguste piiramine ja antikommunistlik puhastuskampaania (1920ndad/ 1946-56)Kodanikeõiguste piiramine ja antikommunistlik puhastuskampaania (1920ndad/ 1946-56)
• 20) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Rassiprobleem ja desegregatsioonRassiprobleem ja desegregatsioon
• 21) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#USA indiaanlaste olukord ja latiinode liikumineUSA indiaanlaste olukord ja latiinode liikumine
• 22) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Transatlantilised suhted külma sõja perioodilTransatlantilised suhted külma sõja perioodil
• 23) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#NATO sisene koostööNATO sisene koostöö
• 24) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Berliini kriisid ja USABerliini kriisid ja USA
• 25) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Teise maailmasõja järgne majandusbuum ja sotsiaalprobleemidTeise maailmasõja järgne majandusbuum ja sotsiaalprobleemid
• 26) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Demokraatide sisepoliitika (1961-69)Demokraatide sisepoliitika (1961-69)
• 27) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Vietnami sõja problemaatikaVietnami sõja problemaatika
• 28) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Presidendi institutsioon USA poliitilisel maastikulPresidendi institutsioon USA poliitilisel maastikul
• 29) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#„Kõikehõlmava“ presidendivõimu kujunemine„Kõikehõlmava“ presidendivõimu kujunemine
• 30) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Watergate`i afäärWatergate`i afäär
• 31) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#1970ndate majandusraskused1970ndate majandusraskused
• 32) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Vabariiklaste välispoliitika (1969-77)Vabariiklaste välispoliitika (1969-77)
• 33) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Reaganoomika ja väliskaubandusReaganoomika ja väliskaubandus
• 34) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Sotsiaalmajanduslikud trendid 1990/2000ndatel aastatelSotsiaalmajanduslikud trendid 1990/2000ndatel aastatel
• 35) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#USA sõjalised operatsioonid Lähis-Idas (Liibanon, Iraan, Afganistan)USA sõjalised operatsioonid Lähis-Idas (Liibanon, Iraan, Afganistan)
• 36) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Lahesõda ja USA initsiatiivid IraagisLahesõda ja USA initsiatiivid Iraagis
• 37) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Ühendriikide globaalne võitlus terrorismigaÜhendriikide globaalne võitlus terrorismiga
• 38) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Neokonservatism ning „demokraatia eksport“Neokonservatism ning „demokraatia eksport“
• 39) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Vastuolud EuroopagaVastuolud Euroopaga
• 40) Ameerika Ühendriigid 20.-21.sajandil#Välispoliitilised väljakutsed 21. sajandi algulVälispoliitilised väljakutsed 21. sajandi algul

USA doktriinid

Monroe

Lõige tuntum: Euroopa riikidel pole õigust sekkuda Ameerika mandri asjusse. Esialgu koloniaalpoliitika vastu, Teddy Roosevelti ajal (1901-9) muutus aga USA laiutamispoliitika õigustuseks (Roosevelti täiendus): läänepoolkeral on USA-l eristaatus, mida peavad tunnistama ka Euroopa riigid, see-eest ei sekku USA aga Euroopa asjadesse.

Trumani

1947 sõnastas selle Harry Truman: USA sekkub kõikjal, kus vabu rahvaid tahetakse ikestada. Tähendas ohjelduspoliitika algust, kommunismi laienemist püüti kõikjal ja kõigiti vältida (siit ka Korea sõda ja Vietnami sõda).

Eisenhoweri

1957 sõnastas Eisenhower Trumani doktriini veelgi resoluutsemalt (probleem selles, et Trumani ja ohjelduspoliitika järgi pidi USA lihtsalt passima ja ootama, kuni NL midagi teeb, tahtis ise rohkem initsiatiivi haarata), et kõikjal kus kommunism kas juba on võitnud või kavatseb võita, peab USA sekkuma. Oli küllaltki ähvardav NL-le. Välisminister Dulles ütles koguni, et USA võib oma sihtide saavutamiseks kasutada tuumarelva. See doktriin positiivne ka Eestile, sest vähemalt formaalselt taotles USA sellega ka kõigi annekteeritud või sundkommarlike maade vabastamist. Konkreetselt oli E.d. mõeldud aga USA-poolsete reaalsete abivahendite (nii sõj kui maj) andmisele maadele, kus kommarlus võib pead tõsta, eriti Lähis-Idas (mis toona teatavasti suur-suur valupunkt).

Kennedy

Keskendus kommarluse peatamisele Ladina-Ameerikas, eriti muidugi Kuubal.

Johnsoni

Oli Kennedy oma edasiarendus, USA võttis sellega õiguse sekkuda KÕIGI Lad-Am riikide siseasjadesse, kui seal on kommarlus pead tõstmas (kurikuulsaim näide ilmselt Augusto Pinocheti aitamine Tšiilis)

Nixoni

Rõhutas sidemete tihendamise vajadust USA liitlaste vahel, sealjuures ütles aga ka, et iga agressiooni korral peab USA hoolega mõtlema, milliseid vahendeid selle tõrjumiseks valida, mitte midagi uisapäisa tegema (ehk vältima uute Vietnami laadsete olukordade teket).

Carteri

Ütles, et USA võib oma huvide kaitsmiseks sekkuda Pärsia lahe piirkonna (Iraak, Iraan jne) siseasjadesse.

Reagani

Esimene demokraaatia ekspordi otsene kuulutus: tuleb aidata vabu rahvaid, kes võitlevad kommunismi vastu, andes neile võimaluse luua USA-ga sarnase valitsuskorralduse ning lisaks veel maj-sõj abi, kusjuures ükskõik kus maailma nurgas. Seega suht lähedane Bushi ideedele.

Clintoni

USA võib sekkuda ükskõik, kuhu et ära hoida genotsiidi. Ütles seda aga alles 1999, õigustamaks Jugoslaaviasse (Kosovo) sekkumist. 1994 aga näiteks Ruanda genotsiidi ei sekkunud.

Bushi

Põhimüte selles, et USA peaks igale poole sekkuma võimalikult aktiivselt, et ära hoida "kurjuse", dmokraatiavaenulikkuse ja muidugi eriti terrorismi teket. Õigustab seega ennetavaid sõdu a la Iraak jnejne USA kui maailma politseinik või selle valitseja? Veel märksõnu: demokraatia ja "vabaduse" eksport, ennetavad löögid, globaalne ulatus, sõda terrorismi vastu.

Organisatsioonide loomisajad

• NSA/CSS- riiklik julgeolekuagentuur: 1952
• NSC- rahvusliku julgeoleku nõukogu, loodi Trumani ajal 1947
• CIA- loodi 1947
• FBI- loodi 1908 (BOI)/1935
• NASA- 1958
• NATO- 1949
• ANZUS- 1951/2
• SEATO- 1954
• (ASEAN- 1967)
• OEEC/OECD- Euroopa/Maailma Majanduskoostöö org, loodi 1948/61
• OAS- 1948/51
• NAFTA- Põhja-Am Vabakaubandusorg: 1994

Muid välispoliitilisi termineid/teooriaid

Ohjelduspoliitika

Jaguneb veel mitmeks eri haruks: lihtne, sümmeetriline, asümmeetriline. Põhimõtteks aga see, et kommunismil ei tohi lasta laieneda. Seega haakub tugevalt . Hiljem arenesid sellest veel doominoteooria ja vastulöökide teooria (sümmeetrilise ja asümmeetrilise vahe põhiliselt ongi selles, et 1. puhul tuleb võrdne vastulöök anda samas kandis, kust rünnak tuli, 2. puhul aga võib ka mujal ning tugevus kah võib erinev olla, eriti Nixoni ja Kissingeri arvates). Ohjeldus algas 1947 Kennani "pika telegrammiga" ja lõppes tegelikult alles NL-i kokkuvarisemisega. Selle aja jooksul muidugi palju muutusi ohjelduse läbiviimises ning intensiivsuses, aga põhimõtted jäid e-v samaks.

Doominoteooria

Asi, mis viis USA Vietnami sõtta. Uskumus, et kui üks riik mingis regioonis langeb kommarite kätte, siis toob see kaasa ebastabiilsuse kogu piirkonnas ning võimaluse, et seejärel langevad nende kätte ka järgmised. Seetõttu tuleks ka kohe esimeses riigis kommarid peatada, sest kui doominokivid on juba langema hakanud, siis läheb see üha raskemaks. Doomino läks moodi Eisenhoweri ajal, kuigi tekkis Trumani aja lõpus (u 1950). Lõppes see phmtl koos Vietnami sõjaga (1973/75).

Stimsoni doktriin

1932 vastu võetud USA otsus mitte toetada jõuga läbi viidud territoriaalseid muudatusi. II ms järel ja Külma sõja ajal kulus see muidugi eriti marjaks ära. Seetõttu ei tunnustatud ka Est-Lät-Leedu okupatsiooni!!

Kirkpatricku doktriin

1980.-tel tekkinud topeltstandardite õigustus: USA võib toetada tema suhtes sõbralikke autoritaarseid režiime, et hävitada veelgi kurjemaid totalitaarseid (algul suunatud siis kommunistlike diktatuuride vastu, praegu aga sobib hästi islamiäärmuslaste jms-te vastu).

Weinbergeri doktriin

1984, pani paika USA vägede sekkumise kriteeriumid. Ikka seepärast, et ei mindaks sõtta uisapäisa, vaid mingite kindlate tingimuste alusel. USA vägede sekkumine pidi selle järgi olema viimane variant, enne pidi kõiki teisi võimalusi kaaluma.

Powelli doktriin

Eelmise edasiarendus Lahesõja ajal (1991). Sellega peaks vaenlase vastu paiskama võimalikult ülekaalukad väed, et see võimalikult lühikese ajaga ja väheste kaotustega alistada. Selleks tuleb kasutada ükskõik, milliseid ressursse (eelkõige tehnoloogilist üleolekut vist siiski).